Üldised soovitused hea saagi saamiseks mahetomati kasvatamisel

Üldised soovitused hea saagi saamiseks mahetomati kasvatamiselMahetomati kasvatamine
08.02.2019

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Ingrid Benderi kirjutatud artikkel meie kodulehe uudistele:

Tomat on väga valgusenõudlik ja soojalembene kultuur. Seetõttu on parim, kui kasvuhoone asub valgusküllases ja põhjast tulevate külmade tuulte eest kaitstud alal.

Muld. Mahetomati kasvatamiseks on sobivaim pinnas muld, mis on huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (pH 5,5-6,5). Neutraalsel ja aluselisel mullal on  tomatitaimede toitumine häiritud, nii viljadel kui ka lehtedel ilmnevad nn puudushaigused.

Väetamine. Kõige lihtsam on väetada veise- või hobusesõnnikuga. Ka samade sõnnikute baasil valmistatud hästi tasakaalustatud kompost sobib suurepäraselt. Nende väetiste kasutamine tagab mullas vajaliku toitainetesisalduse ja jätkusuutliku toimimise väga paljudeks aastateks. Ka on mulla kaudu levivate haiguste esinemine pärsitud sõnniku või sõnnikut sisaldava komposti kasutamisel. Suure eduga saab kasutada tomatitaimede väetamiseks ka teisi komposte, mereadru ja omavalmistatud nõgesekääritist. Kaubandusvõrgust on võimalik osta mitmete välisfirmade toodetud igati sobivaid spetsiaalseid tomati väetamise maheväetisi. Lisaks on veel väga palju võimalusi tomatitaimede väetamiseks mahekasvuhoones, kõik sõltub kasvataja teadmistest, oskustest ja kasutada olevatest väetistest.

Kastmine. Jahedamate pilves ilmade korral kasta üks kord nädalas, kuumal ajal 2-3 (4-6) korda nädalas. Tomatitaimede kastmiseks on parim aeg varahommik ja hommikupoolik. Kasta ohtralt ja harvemini, kuid mitte lasta mulda läbi kuivada, sest siis peale kastmist viljad lõhenevad väga kergesti.

Taimede kujundamine. Kõrgekasvulised (indeterminantsed) taimed on mõistlik kujundada üheharulisena, sest see kujundusviis on kõige väiksema töömahuga. Mitmeharuliseks kujundamine saaki ei suurenda, küll aga suurendab töömahtu, sest iga haru vajab eraldi toestusnööri sidumist ja hiljem  taimevartevarte iganädalast ümber nööri keeramist. Poolkõrged (pooldeterminantsed) sorte on väga lihtne kujundada, sest need sordid lõpetavad ise kasvu tavaliselt 6.-8. kobara järel. Alumisi külgvõrseid peab nendel sortidel eemaldama vaid 3-4. Külgvõrseid tuleb eemaldada igal nädalal, siis ei kasva need liiga suureks ja tomatisaak kujuneb sellisel juhul suuremaks.

Viljumine. Korralikuks viljumiseks on vajalik temperatuur 13-32 °C. Viljastumist soodustab hea viljakobarate valgustus ja taimede kerge raputamine. Külgvõrsete iganädalasel eemaldamisel paratamatult ka liigutatakse taimi, seegi aitab õite paremale viljumisele kaasa.

Tuulutamine. Haiguste leviku piiramiseks on vajalik, et kasvuhoone oleks hästi tuulutatav. Parim on hoida otsmised uksed või tuulutusluugid ööpäevaringselt lahti alates sellest ajast, kui öökülmade oht on möödas. Ööseks sulgeda uksed või luugid alles sügisel, kui on jälle öökülmasid karta. Katuseluugid hoida suvel kinni (juhul kui on olemas kasvuhoone mõlemas otsas uks või tuulutusluuk või on avatud piisavalt külgmisi luuke), et vihmade korral sademed taimi märjaks ei teeks. Selline ööpäevaringne tuulutamine on kõige effektiivsem haigusi vähendav võte, sest taimed on peaaegu pidevalt kuivad ja haigustekitajatel puudub levikuks soodne võimalus.

Haigused. Kütteta kasvuhoones ei ole kahjurid tavaliselt Eestis probleemiks. Jahedapoolsel ja vihmasel perioodil, kui õhuniiskus on väljas ja kasvuhoones kõrge (üle 80%) on peamisteks haigusteks hahkhallitus, tomati-pruunmädanik ja –lehemädanik, tomati-ruugehallitus ja istutusjärgselt jahedatel ja niisketel perioodidel juure- ja varrepõletikud. Tomati-pruunmädaniku ja –lehemädaniku tekitaja tuleb kasvuhoonesse kartulilt, seetõttu on väga vajalik, et kartul kasvaks kasvuhoonest kaugemal, mitte vahetus naabruses.

Sordid. Mahekasvuhoonesse peab suurema saagi saamiseks eriti hoolikalt sorti valima. Sobivaimad sordid on haiguskindlad, varased (peamine saak valmib enne haiguste massilist levikut) ja on enamasti uuemad kodumaised sordid. Kohalikel sortidel on eelis ebasoodsa ilmastikuga aastatel. Sooja ja vähese vihmaga suvedel annavad võrdselt head saaki nii paremad välismaised kui ka kodumaised sordid.

Väga suurte viljadega (vilja keskmine kaal üle 200g) sortide kaubanduslik saak kipub sageli tagasihoidlikuks jääma, sest suured viljad lõhenevad reeglina kergemini kui keskmise suurusega ja väikesed viljad. Suured viljad valmivad pikemate vaheaegade järel ja neid moodustub taimele arvuliselt vähem, kui keskmise ja väikeseviljalistel sortidel.

Jõgeval läbiviidud katsete põhjal on kõikvõimalike erivärviliste ja erikujuliste sortide saagid üldiselt madalamad kui tavaliste punaste või kollaste viljadega sortide saagid.


Loe pikemalt I. Bender’i raamatust „Maalehe tomatiraamat“, 4. täiendatud väljaanne, 2019.